TC for youth workers and educators "Isn't our planet beautiful" in Romania blog by Eda

Osalesime hea kolleegi, Heliga 4.–13. veebruaril noorsootöötajatele ja teistele haridusvaldkonna spetsialistidele mõeldud ringmajanduse teemalisel koolitusel „Isn’t Our Planet Beautiful?“ Rumeenias. Koolitust korraldas MTÜ HAIR Redivivus ning seda rahastas Erasmus+ programm. Osalejaid oli 17-st Euroopa riigist.

Minnes oli meil vahemaandumine Varssavis ja seal mõnusalt pool päeva aega. Tutvusime kohaliku ühis- ja tallatranspordi võimalustega ning külastasime Koperniku Teaduskeskust. Üsna sissepääsu lähedal tegutses väidetavalt praeguse aja kõige arenenuma tehisintellektiga inimrobot. Meiega hakkas ta miskipärast vene keeles rääkima. Ingliskeelsele küsimusele, miks ta meiega vene keeles räägib, saime vastuseks, et kasutab inimestega suhtlemiseks seda keelt, mis on nende jaoks kõige lihtsamini arusaadav... Seepeale küsis Heli: „Kas sa eesti keelt ka oskad?“ Oh üllatust, saime tänu AI-le teada, mis on „космическая картошка“ :D Just nii tõlgendas tehisaru meie eestikeelset kõnet!

Keskus ise oli täis põnevaid tegevusi ja ilmselgelt võiks seal mõnusalt uudistades veeta tunde, aga koolitus ootas.

Koolitus toimus Bukarestist ligikaudu saja kilomeetri kaugusel asuvas Sarata-Monteoru nimelises külakeses. Veebilehe agoda.com andmetel on tegemist Buzău maakonnas asuva kuurortasulaga ning seiklushimuliste ahvatlemiseks on välja toodud 10 fakti Sarata-Monteoru kohta:

• Sarata-Monteoru on tuntud oma tervistavate soojaveeallikate poolest.

• Linnas on üks vanimaid kuurorte Rumeenias, mis tegutseb juba rohkem kui 150 aastat.

• Sarata-Monteoru on koduks paljudele haruldastele taimedele ja loomadele.

• Siin asub kaunis park, kus on palju lilli ja taimi, mida võib leida ainult siin.

• Sarata-Monteoru on tuntud oma traditsioonilise arhitektuuri ja kohaliku käsitöö poolest.

• Siin on palju võimalusi matkamiseks ja jalgrattasõiduks, kus saab imetleda kaunist loodust.

• Siin on palju restorane ja kohvikuid, kus saab nautida kohalikku kööki ja kohalikke jooke.

• Sarata-Monteoru on tuntud oma rahuliku ja lõõgastava atmosfääri poolest, mis sobib ideaalselt puhkuseks.

• Siin on palju erinevaid kultuurisündmusi ja festivale, mis toimuvad aastaringselt.

• Sarata-Monteoru on ideaalne koht, kus veeta romantiline puhkus koos kaaslasega.

Meie sealoleku jooksul ei jõudnud me küll Sarata Monteoru puhkusevõimalusi ja -võlusid avastada, aga eelneva loetelu hulgast võib ometigi leida põhjuse tagasiminekuks:)

Koolituspäevad olid pikad ja sisukad, täis aktiivset õppimist ja rühmatöid. Esimesel neljal koolituspäeval moodustasime kõikide rühmatööde tegemiseks uued grupid. Mõne ülesande sissejuhatuseks kuulasime veidi teoreetilist tausta, mõne puhul oli tegemist puhtal kujul „avastusõppega“, aga mitte ühelgi ülesandel ei olnud „õiget vastust“. Tulemus sõltus alati grupis töötanud inimeste mõtetest, loomingulisusest ja kokkulepetest.

Kaks ja pool koolituspäeva töötasime ühe grupiga pikema õpiprojekti kallal, kus me olime ühe väljamõeldud (või reaalse) riigi just valimised võitnud uus valitsus. Ette oli antud ainult see, mis kliimavöötmes riik asus, ülejäänu oli kõik rühmaliikmete fantaasia vili. Mul olid väga toredad rühmakaaslased ja nende hulgas üks tulihingeline AI austaja... Kahjuks läks nii, et kui tööle hakkas AI, siis lõpetas töö AJU. Õnneks oli meie grupis ikka lisaks mulle veel mõned aju kasutada soovivad inimesed ja lõppkokkuvõtteks jõudsid töösse ka inimmõtted. Õpetajana sain üliväärtusliku kogemuse selle kohta, kuidas paljud noored praegu oma koolitöid teevad. Loomulikult tuleb nüüd oma loovus tööle panna, kuidas õpilaste ajud töös hoida.

Viimastel koolituspäevadel õnnestus meil pisut ka Rumeenias ringi vaadata. Külastasime Noroiosi mudavulkaane ja maakonnakeskust Buzăud. Mudavulkaanide juures loeti meile sõnad peale, et märgadele kohtadele ei tohi astuda, seal on libe ja vajub. Nii oligi – leidsime sealt ühe kohaliku metssea jälgi, kes oli nii mõnegi koha peal sõrga libistanud. Me ise proovima ei hakanud, vaid nautisime maastikku ja vulkaane. Julgemad kursusel osalejad olid proovinud ikka vulkaanides elavaid draakoneid sööta – visanud kivi vulkaani sisse. Loomulikult ei jäänud see tegu karistuseta – surve viskas kivi vulkaanist välja ja bussi jõudes olid asjaosalised korralikult mudaplekkidega kaetud.

Kui juba kusagile kohale oled jõudnud, võiks ju kohaliku kultuuriga ka tutvuda. Maakonnakeskuses Buzăus otsisime üles arheoloogia-, ajaloo- ja kunstimuuseumi. Pileti sai kohapeal osta ainult kohalikus rahas ja seda meil ei olnud. Õnneks oli Heli telefonis internet ja ta ostis meile piletid veebist. Samal ajal, kui Heli jändas netist piletite ostmisega, olid kohalikud maja pealt üles otsinud ühe armsa kunstitudengi, kes tegi meile inglise keeles väikese muuseumi tutvustuse – et kus ja mis on. Edasi saime ise uudistada. Kahjuks oli peaaegu kogu ekspositsioon rumeeniakeelne, AGA ega meie bioloogidena hätta ei jäänud. Küll aitas meid loogika, küll ladina keel, küll loovus, ja tegelikult oli see muuseum väga põnev. Vaadata oli küll ja veel. Minu lemmikleiu jäädvustas Heli õnneks ka pildile – saage tuttavaks Rumeenia tömpperseline küünissiga.

Buzăus käisime koolituse raames ka linnapeaga kohtumas ja saime teada, et tegemist on Rumeenias kõige rohkem ringmajanduse põhimõtteid järgiva linnaga. Näiteks ei tohi linna sisse sõita suured bussid – rahvas veetakse linnast välja väikeste bussidega ja sealt edasi suurematega. Ausalt, kui seal poleks kohalikku abiks transporti organiseerimas, siis oleks vist sinna jäänudki… Õnneks oli koolitaja väga abivalmis ja meie tagasi kodus. Oli väärt koolitus, oli väärt kogemus😊